Väljakutse 1. päev

Tere ilusat vastlapäeva hommikut!

Eelmine aasta ühinesin väljakutsega, mille eesmärgiks oli läbi lugeda iga nädal üks raamat. Sellel aastal on iga nädal uued väljakutsed. Selle nädala väljakutseks on igal hommikul 10 minutit kirjutada. Ükskõik millest. Mis parasjagu pähe tuleb.

Seda väljakutset olen kaua-kaua oodanud. Olen tahtnud seda uut blogi juba peaaegu, et aasta alustada, aga kuna ma polnud kindlat tähtaega endale määranud, siis nii on see sinnapaika jäänud.

Mis vahepeal juhtunud on? Olen väga palju muutunud. Lugenud vahepeal terve hunniku raamatuid, osalenud koolitustel, läinud täiskohaga tagasi tööle ja samal ajal üritan veel lapsekandmisnõustamisi teha.

Lugeja jaoks on mul kaks head uudist:

  1. võtsin eelmine aasta osa “Puhta kommunikatsiooni” treeningust. Seega on endised kilomeetrised sulgudega laused nüüd ainult poolekilomeetrised.
  2. Olen iseendaga rahu sõlminud. Võib ka nii öelda, et viimaks täiskasvanuks saanud. Ehk siia kirjutan ainult ja ainult seda, mida ise soovin. Ilma veetmata tunde oma sissekandeid uuesti lugedes, et äkki on seal kellelegi midagi solvavat või midagi millega hambusse võin jääda ja postituste avaldamise asemel neid pidevalt korrigeerides.

Lumikellukesed õitsevad, krookused poevad maa seest välja.

Kevad, uus hingamine.